Prževalski hobune

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Go down

default Prževalski hobune

Postitamine  Hobu on Teis Okt 27, 2009 2:18 am

Prževalski hobune on Punasesse Raamatusse kantud väljasuremisohus loomaliik hobuste perekonnast. Prževalski hobune on viimane metsik ulukhobusetõug maailmas, kes küll 1960. aastatel loodusest hävis, kuid keda tänu kasvandustes ja loomaaedades peetud isenditele on alates 1990. aastatest loodusesse tagasi viidud.

Nime on ta saanud Nikolai Mihhailovitš Prževalski järgi, kes kohtas neid haruldasi metshobuseid 1881. aastal Hiinas ja Mongoolias. Vene piirilinnas Zajzanis veedetud aja jooksul omandas ta kahe ulukhobuse luustikud ja nahad ning andis need materjalid üle Peterburi Zooloogia Muuseumile, kus 1881.aastal kirjeldaski I.Spuljakov uue liigi ning nimetas selle kindrali auks prževalski hobuseks.



Prželvalski hobused tekitasid eurooplastes suurt huvi ja samuti ka haruldaste loomade kogujatel, kes armastasid haruldasi loomi enda kodus pidada. Nii ei saanud ka prževalski hobune kogust puududa. Neid hobuseid hakati kinni püüdma, aga prževalski hobune oli liialt kaval ja pääses alati. Lõpuks otsustati varssu püüda, 1899.aastal toodigi Friedrich von Falz-Feini Lõuna-Venemaal asuvasse mõisa neli noort isendit. Peatselt saadeti prževalski hobuseid ka Euroopa ja USA loomaaedadele, kuid nad ei lasknud end taltsutada ega välja õpetada ja olid oma teekonnal sunnitud taluma suuri kannatusi. Palju hobuseid suri teel sihtkohta.

Tulemuseks on see, et kõik prževalski hobused põlnevad kolmeteistkümnest ellu jäänud isendist. 1969. aastast peale ei nähtuid prževalski hobuste karja Mongoolias. Kuid 1977.aastal käivitati projekt, mille eesmärgiks on nende järk-järguline taas asutamine vabasse loodusesse. Mitut loomaaeda hõlmav aretusprogramm aitab uuesti tõsta nende arvukust ja mõned hobused on viidud üle suurtele looduskaitsealadele, et nad õpiksid uuesti omal käel hakkama saama.

Mongoolia steppides lasti 1990.aastate lõpul lahti umbes 60 isendit ning on lootust, et sealse valitsuse poolt kaitstuna jooksevad nad oma kodumaal peatselt jälle vabade ja metsikute ringi.

Prževalski hobune on jässakas ja suure ja tugeva kaelaga. Neil on lühike saba ja lühike tihe turris lakk, laubatukka pole. Saba asub allpool kui koduhobuse saba. Nad on alati võigud. Seljal on tume pikitriip ning tihti on jalgadel sebravöödid. Ninamik, silmaümbrus, kõhualune ja kubemepiirkond on hele.

Looduses elavad nad karjadena, kuhu kuulub 5-11 mära ja mõned noorloomad, karja juhib täkk. Nende looduslikuks elupaigaks on kuivad Aasia stepid ja poolkõrbed Edela-Mongoolias. Võimsad lõuad ja jõulised mälumislihased lasevad neil toituda karmist ja kuivast taimestikust. Jääkülmi talvi võimaldab üle elada pikk ja paks talvekarvastik.








Vikipedia, "hobused 3", Google, Tallinna Loomaaed


Viimati muutis seda Hobu (Laup Jan 30, 2010 9:07 pm). Kokku muudetud 3 korda

_________________
Hobune ilma armastuseta on nagu kilpkonn ilma kilbita
avatar
Hobu
Administraator

Hobuseid : Hetkel ei oma
Postituste arv : 685

http://hobu.zum.ee

Tagasi üles Go down

default Re: Prževalski hobune

Postitamine  Kristi on Laup Nov 07, 2009 5:56 pm

Lisan siis natuke tarka juttu. (Raamatust: "Maailma hobused 1" Raigo Kollom)


"Praegu on preževalski hobune paradoksaalses olukorras kus ükski tema võimetest ei ole talle vajalik. Liikumiseks endisel määral puudub loomaaedade tarandikes võimalus, aga kus see võimalus on, nagu Askania-Novas, puudub selleks ikkagi vajadus, sest toitu leiab lihtsamini kui Džungaarias. Ka erutav põgenemine ei ole vajalik, ega võimalik.
Liikumisvaegus on suurendanud hobuste kehakaalu, eriti märadel. Varem kergemad, on märad nüüd täkkudest raskemad, sest nende kehakaal on suurenenud 18% täkkude 4% vastu. Suurenenud on rinna ümbermõõt ja sügavus. Jalad on muutunud suhteliselt lühemaks ja jämedamaks. '
Eriti on tegevusetus rikkunud kapju, sest need ei kulu enam küllaldaselt. Nende imepärane kõvadus , mis tegi võimalikuks pideva liikveloleku ka kivisel pinnal, on nüüd õnnetuseks. Liiga pikaks ja laiaks kasvavad kabjad on ohuks kõõlustele ja liigestele. Isegi normaalselt kulunud kabi on vangistuses elaval preževalski hobusel suurenenud 25-30%.
Lõualuudele ja hammastele mõjub pehmem toit teistpidi - väheneb nende suurus ja massiivsus, pea lüheneb, otsmik laieneb ning täiskasvanud hobuse ja varsa pea kuju erinevus on väiksem. Räägitakse infantiilsusest, mida domestikatsioon põhjustab.
Ka karvakasv muutub vastavalt kliimale. Endine pikk, tihe ja laineline karv esineb nüüd talvel lühikesel perioodil, muidu on preževalski hobune nii sile ja läikiv, nagu ta looduses kunagi polnud.

"Heaolu" ei aita aga sugugi kaasa sündivuse suurenemisele. Peamiseks seda vähendavaks teguriks on küll lähisugulus, mis põhjustab värdjate sündi ja varssade suurt surevust. 1976. a. sündis kogu maailmas 44 varssa, elama jäi neist 30. Kuigi preževalski hobune suudeti korra päästa väljasuremisest looduses ja korra veel hääbumisest üksikute loomaaedade puurides, ei ole ta edaspidine saatus kindlustatud, kui ei suudeta teostada juba 30 aastat plaanitud tagasiasustamist Mongooliasse. Teadlaste poolt on kõik põhjalikult läbi mõeldud, aga organisatsiooniliselt jäädakse pidama selle taha, et hinnalised loomad võidakse lihtsalt ära süüa."
avatar
Kristi
& kabjalised musiloomad

Hobuseid : 2
Postituste arv : 653

http://www.hobu.forum.co.ee

Tagasi üles Go down

default Re: Prževalski hobune

Postitamine  Hobu on Laup Dets 05, 2009 3:33 am

Nagu varem vist mainitud, siis kaljuseintelt on leitud selliseid joonistusi:

_________________
Hobune ilma armastuseta on nagu kilpkonn ilma kilbita
avatar
Hobu
Administraator

Hobuseid : Hetkel ei oma
Postituste arv : 685

http://hobu.zum.ee

Tagasi üles Go down

default Re: Prževalski hobune

Postitamine  Hobu on Laup Juul 30, 2011 4:27 am


_________________
Hobune ilma armastuseta on nagu kilpkonn ilma kilbita
avatar
Hobu
Administraator

Hobuseid : Hetkel ei oma
Postituste arv : 685

http://hobu.zum.ee

Tagasi üles Go down

default Re: Prževalski hobune

Postitamine  Sponsored content


Sponsored content


Tagasi üles Go down

Vaata eelmist teemat Vaata järgmist teemat Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele