Eesti raskeveohobune

[Helina]

Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohelike hobuste ristamise teel.
See on tõug, kellele jäid tol ajal kõige raskemad tööd - põllu- ja metsatööd ja ka kaubaveod. Tänapäeval võib veel siin-seal Ida-Virumaal või Peipsi kandis ringi liikudes näha mõnd agaramat vanataati, kes oma hobuhiiglast nõudlikult vaole kamandab. Talutööde tegijaid on aastatega vähemaks jäänud. Raskeveohobune orienteerub ümber põllutööhobusest hobihobuseks. Turismitalus uhkelt saani ees traaviv või vankritäie huvilistega mööda käänulist külavaheteed veeredes on üks võimalus leiad tööhobusele rakendust. Lisaks veel mõned entusiastlikud kasvatajad, kes peamiselt tõuaretusele on pühendunud. Neil pole aega lustisõitu teha, vaid pigem oma kaunile noormärale sobiv paariline leida, et saaks siis kevadel nautida varsaõnne ja mõelda, et jälle on pisike populatsioon mõne raskeveohakatise võrra suurem. Ja siis muidugi SUURed inimesed. Kohalik 100 kg kaaluv hobusehuviline leiab raskeveohobuses just omas kaalukategoorias sõbra, kellega metsaradadel jalutada või ka mõned kiiremad tiirud teha. Eesti tõugu hobune ei jaksaks ja rasket tori hobust on vaja ka tänapäeval tiku-tulega otsida. Need on tänapäevased väljavaated Eesti aretatud kõige raskemale ohustatud tõugu hobusele.
Tõug paistab silma hästi arenenud lihastiku, tugeva tüseda luustiku ning kuiva konstitutsiooni poolest. Välimiku puudustest on sagedasemad pehme selg, toores konstitutsioon, kitsas käik, pehmed sõrgatsid, saabelijalgsus ja lamedad rabedasarvelised kabjad.
Eesti raskeveohobused on iseloomult rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.
Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisud on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 ... 25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud.
Värvuseld jagunevad hobused järmiselt: raudjad - 58%; kõrvid - 36%; kimlid - 4% ja mustad - 2%. Värvustest on suurenemas kõrbide hobuste osakaal.

Välimikult keskmise suurusega tüse ja madalajalgne
Pea keskmine kuni suur ja suhteliselt kuiv
Otsmik suhteliselt lühike, nina pikk
Kael lühike ja lihaseline
Turi madal ja lai
Selg lai ja lühike, mõnikord nõgusavõitu
Rind sügav ja lai
Roided hästi kaardunud
Laudjas iseloomulikult renjas ja luip ning suhteliselt suurte mõõtmetega
Jalad laia seisuga, suurte sõrgatsituttidega

[Poni]

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187