Takistussõit

[Kristi]

Tutvustus

Takistussõit on ratsaspordiala, kus hobune ja ratsanik peavad ületama takistustest koosneva parkuuri ehk võistlusraja võimalikult kiiresti ja ilma vigadeta. Viga võib endaga kaasa tuua karistuspunkte, karistussekundeid või halvimal juhul ka rajalt kõrvaldamise. Vigadeks peetakse takistuste maha ajamist (4 karistuspunkti), hobuse tõrkumist ehk keeldumist hüppest (esimene kord 4 karistuspunkti, teine kord kõrvaldamine rajalt), ette määratud aja ületamist (1 karistuspunkt igalt neljalt sekundilt, ümberhüpetel on 1 kp. iga sekundi kohta), takistuste ületamist vales järjekorras ja kukkumist.

Takistussõidu võistlusi peetakse aastaringselt – talvise ilmaga maneežis, suvel liiva- ja muruplatsidel, mille suurused kõiguvad 1200 kuni 12 tuhande ruutmeetrini.



Ajalugu

Spordiala on pärit Iirimaalt, kus ta on välja kasvanud rebasejahitraditsioonist. Takistussõit on olümpiaala alates 1900 aasta Pariisi olümpiamängudest (järgmine kord oli 1912 aastal Stockholmis ja sellest ajast jäänud tänapäevani).

Rada, takistused


Takistussõidu raja panevad rajameistrid kokku takistustest, mida vastavalt võistluse raskusastmele võib olla 8 kuni 20. Takistuste kõrgused ja tüübid võivad olla erinevad – kõrgused varieeruvad võistlustel 60 cm kuni 170 cm, erisõitudes võivad kõrgused olla veelgi suuremad. Takistuste tüüpe on samuti palju. Tavaliselt iseloomustab neid see, et ülemine osa on liikuv ehk seda saab maha ajada vastu puutudes, ent erisõitudes (näiteks Derby) võivad mõned takistused olla ka täiesti kinnised.

Võistlused

Takistussõidu võistlusi korraldatakse erinevates klassides kõrguse ja võistlejate järgi. Nii korraldatakse sõite noortele hobustele (4-6 aastased), esimest hooaega võistlevatele hobustele, poniratsutajatele (hobuse turjakõrgus maksimaalselt 148 cm ja ratsutaja vanus kuni 16 aastat), juunioridele (14-18 aastased ratsutajad), noortele (16-21 aastased ratsutajad), seenioridele (üle 18 aastased ratsutajad, kõrgemad parkuurid), harrastajatele (üle 21 aastased ratsutajad, madalamad parkuurid) ja avatud klassides, kust võivad osa võtta kõik, kes tunnevad, et takistuste kõrgus ja raskusaste on sobivad.
Võistluste raskusastme määravad nii kõrgus kui takistuste valik. Lihtsamates klassides kasutatakse tavaliselt üksikuid takistusi, keerulisemates klassides kasutatakse takistuste süsteeme. Viimaste puhul tehakse kahe takistuse vahel maksimaalselt kolm sammu ja sellise vahega takistusi võib järjest olla kuni kolm. Võistluse keerulisim parkuur kannab tavaliselt nimetust Grand Prix. Seda parkuuri luues keskendub rajameister tavaliselt sellisele raskusastmele, et raja suudavad vigadeta läbida vaid 4-5 ratsanikku ning selliste parkuuride kõrgused algavad 130 sentimeetrist.

Eesti parimaks takistussõitjaks on hetkel Rein Pill, kes on jõudnud hobusega A Big Boy edetabelis 71. kohale.


http://www.kuldnekabi.ee/includes/Moodulid/CMS/Komponendid/Failid/view_image.php?file_id=124

Eesti takistussõidulegend Palladium:
http://paber.ekspress.ee/fotodb/A63927AE8B96C533C22571B80056CB35/$file/tn_eefv-6s4ljj.jpg

Takistused:


1. AED


2. LATIGA MÜÜR

3. MÜÜR

4. OKSER

5. VEETAKISTUS

6. AED


7. LATTAED

8. TÕUSEV KOLMIK

9. HERDLIGA LATTAED



Pildid:






Videod:





---


Allikad:
http://www.konie.miscior.pl/skokii/index.htm
www.lemmik.ee
www.wikipedia.ee
www.google.com (fotod)
www.youtube.com (videod)



Vead:

hobuneee@gmail.com