Eesti hobune
+3
Poni
ArmasAnka
Kristi
7 posters
Avalehele :: Hobustega seonduv :: Tõud
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Eesti hobune
Eesti hobune
Tähelepanu!
Eesti hobune ei ole tori hobune ega eesti raskeveo hobune!
Ajaloost
Kuni 19. sajandini olid hobused peamiselt ratsa- ja sõiduhobused. Eesti hobune sai ratsahobusena hästi hakkama. Kui hobuseid hakati hindama jõu järgi, ei jäänud eesti hobune siingi maha. Just oma haruldase veojõuga võitis ta ülemaailmse tunnustuse. 1867. a. rahvusvahelisel näitusel Pariisis vedas helekõrb eesti tõugu täkk Vapsikas* koormat kaaluga 6160 kg - üle 15 korra oma kehakaalust rohkem (141 cm kõrge ja 401 kg raske). Vapsikas* võitis kindlalt esikoha.
Kaheksakümmend aastat tagasi, 1921 aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati tōuraamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veojōud pōllumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulastōug.
Omasemad kui maksimaalse veojõu katsed on eesti hobusele vastupidavust nõudvad pingutused. Sõiduhobusena ja pikamaaveol äratas ta vaimustust ka saksa parunite hulgas. Tähtsaim eesti hobuse võime on aga see, et ta suudab seda kõike ilma hoolitsuseta, saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata, ei vaja vähemalt lumest lumeni õieti talligi.
Iseloom
Eesti tōugu hobune kuulub pōhja-metsahobuste rühma. Kohalikud tingimused on aastasadade vältel kujundanud selle tōu selliseks, nagu me tänapäeval teda iseloomult tunneme. Elava loomuga, väle, vastupidav, vähenōudlik, pika ea ja suure sigivusega
Välimus
Eesti hobune on väike. Välimuselt köidab eesti hobune kõigepealt oma näoilmega, mis sarnaneb natuke araabia hobuse omaga. Ka pea kujus on otsitud sarnasust araabia hobusega, aga kuigi eesti hobusel on küll kuiv, liigse lihata pea, ei ole see sugugi väike, luud, eriti lõualuud on õige tugevad, profiil pole tavaliselt nõgus, vaid pigem sirge, kuigi eri autorid kirjeldavad nii nõgusat kui kergelt kongus profiili. Laup on lai, kõrvad lühikesed. Kael on lühike ja lihaseline, turi madal, rinnakorv lai ja sügav, selg sirge, küllalt sageli ka nõgus. Väga paljud värvused on esindatud. Eriti levinud on kõrvid, raudjad, mustad, hallid, kollased ja võigid, ent on ka teisi värvuseid. Eesti hobune on jõuline, parajalt suur. Teda ei saa võrrelda nt. araabia hobusega, trakeeniga jt kleenukestega.
Milleks teda praeguse ajal (21.saj) kasutatakse?
Eesti hobust kasutatakse üha enam meelelahutuslikul eesmärgil - ratsaspordikoolides, ratsaturismitaludes, vaba aja veetmisel. Hobune on saanud pere lemmikloomaks.
Kõrgus
Turjakõrgus jääb üldiselt vahemikku 142-150 cm.
Vapsik*
1860. aastal Toris sündinud kõrb täkk Vapsikas (141 cm kõrge ning 980 naela e. 401 kg raske) vedas 1865. aasta näitusel Riias munakiviteel 358 puudast koormat (vanker maha arvatud); Moskvas, Pariisi maailmanäituse proovivõistlustel 1. sept.1866, kus teeolud olid kehvemad (tuli mäest üles vedada puutelgedega vankrit), jäi tema tulemuseks 200 puuda. Tänu heale esinemisele saadeti Vapsikas 1867. aastal tsaaririigi kulul Pariisi rahvusvahelisele näitusele, kus ta teenis esimese koha eest auhinnaks hõberaha.
Pildid eesti hobusest:
Kõik esimesed 6 pilti eesti hobustest on tehtud Eestis ja hobused asuvad samuti Eestis! Viimasest pole teadlik.
Tähelepanu!
Eesti hobune ei ole tori hobune ega eesti raskeveo hobune!
Ajaloost
Kuni 19. sajandini olid hobused peamiselt ratsa- ja sõiduhobused. Eesti hobune sai ratsahobusena hästi hakkama. Kui hobuseid hakati hindama jõu järgi, ei jäänud eesti hobune siingi maha. Just oma haruldase veojõuga võitis ta ülemaailmse tunnustuse. 1867. a. rahvusvahelisel näitusel Pariisis vedas helekõrb eesti tõugu täkk Vapsikas* koormat kaaluga 6160 kg - üle 15 korra oma kehakaalust rohkem (141 cm kõrge ja 401 kg raske). Vapsikas* võitis kindlalt esikoha.
Kaheksakümmend aastat tagasi, 1921 aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati tōuraamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veojōud pōllumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulastōug.
Omasemad kui maksimaalse veojõu katsed on eesti hobusele vastupidavust nõudvad pingutused. Sõiduhobusena ja pikamaaveol äratas ta vaimustust ka saksa parunite hulgas. Tähtsaim eesti hobuse võime on aga see, et ta suudab seda kõike ilma hoolitsuseta, saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata, ei vaja vähemalt lumest lumeni õieti talligi.
Iseloom
Eesti tōugu hobune kuulub pōhja-metsahobuste rühma. Kohalikud tingimused on aastasadade vältel kujundanud selle tōu selliseks, nagu me tänapäeval teda iseloomult tunneme. Elava loomuga, väle, vastupidav, vähenōudlik, pika ea ja suure sigivusega
Välimus
Eesti hobune on väike. Välimuselt köidab eesti hobune kõigepealt oma näoilmega, mis sarnaneb natuke araabia hobuse omaga. Ka pea kujus on otsitud sarnasust araabia hobusega, aga kuigi eesti hobusel on küll kuiv, liigse lihata pea, ei ole see sugugi väike, luud, eriti lõualuud on õige tugevad, profiil pole tavaliselt nõgus, vaid pigem sirge, kuigi eri autorid kirjeldavad nii nõgusat kui kergelt kongus profiili. Laup on lai, kõrvad lühikesed. Kael on lühike ja lihaseline, turi madal, rinnakorv lai ja sügav, selg sirge, küllalt sageli ka nõgus. Väga paljud värvused on esindatud. Eriti levinud on kõrvid, raudjad, mustad, hallid, kollased ja võigid, ent on ka teisi värvuseid. Eesti hobune on jõuline, parajalt suur. Teda ei saa võrrelda nt. araabia hobusega, trakeeniga jt kleenukestega.
Milleks teda praeguse ajal (21.saj) kasutatakse?
Eesti hobust kasutatakse üha enam meelelahutuslikul eesmärgil - ratsaspordikoolides, ratsaturismitaludes, vaba aja veetmisel. Hobune on saanud pere lemmikloomaks.
Kõrgus
Turjakõrgus jääb üldiselt vahemikku 142-150 cm.
Vapsik*
1860. aastal Toris sündinud kõrb täkk Vapsikas (141 cm kõrge ning 980 naela e. 401 kg raske) vedas 1865. aasta näitusel Riias munakiviteel 358 puudast koormat (vanker maha arvatud); Moskvas, Pariisi maailmanäituse proovivõistlustel 1. sept.1866, kus teeolud olid kehvemad (tuli mäest üles vedada puutelgedega vankrit), jäi tema tulemuseks 200 puuda. Tänu heale esinemisele saadeti Vapsikas 1867. aastal tsaaririigi kulul Pariisi rahvusvahelisele näitusele, kus ta teenis esimese koha eest auhinnaks hõberaha.
Pildid eesti hobusest:
Kõik esimesed 6 pilti eesti hobustest on tehtud Eestis ja hobused asuvad samuti Eestis! Viimasest pole teadlik.
Re: Eesti hobune
Ei ole teadlik, sest see on Hobu poolt tehtud meie eelmisele saidile. Ma lihtsalt tõstsin infot siia saidile ümber.
Re: Eesti hobune
Tekst on pärit http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_hobune ja http://www.esthorse.ee/index_.php?page=aretus&col=aretus_right ja http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.htmlKristi kirjutas:/---/
Viimane pilt on kindlalt eesti hobusest.
Re: Eesti hobune
Hehh, see teine pilt- nagu täpipealt minu tädi hobune. Minu tädi hobune on minu avataril. <<
Aga tegelikult muidugi ikkagi pole. Näiteks on tädi hobune helevõik, aga see lihtsalt võik, kuid eestlased on mõlemad.
Aga tegelikult muidugi ikkagi pole. Näiteks on tädi hobune helevõik, aga see lihtsalt võik, kuid eestlased on mõlemad.
Maarja.hobu- Hobuseid : Romi, Volber
Postituste arv : 35
Re: Eesti hobune
Poni kirjutas:Tekst on pärit http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_hobune ja http://www.esthorse.ee/index_.php?page=aretus&col=aretus_right ja http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.htmlKristi kirjutas:/---/
Viimane pilt on kindlalt eesti hobusest.
Lugemiseks:
Jah, me teame et see on eesti hobune, aga me ei teadnud kas see eestlane asub Eestis ja kas pilt on tehtud Eestis.
Aitäh
Re: Eesti hobune
Keegi ei ole keelanud Sul kirjutada, vaid andsin Sulle vihje, et tuleks natuke järgmine kord tähelepanelikult lugeda .
Re: Eesti hobune
ArmasAnka kirjutas:Võiksid lisada ka juurde allika, kus kohast info:pildid said .
Pildid fotoalbum.ee'st ja googlest.
Arvatavasti on kõik eesti hobustega kokkupuutunud. Minu arust on nad päris erineva iseloomuga, tean mitut eestlast kes kanda ei kuula ainult stekki. Kuid on ka üli tundlikuid, mõnele paned õrnalt kanna vastu ja juba kiiremini läheb . Ei, kihvtid olevused.
Re: Eesti hobune
Üli lahe hobune. Ise pole kunagi sõitnud sellisega, aga näinud olen .
naks- Hobune ilma ratsanikuta on ikka hobune. Ratsanik ilma hobuseta on ainult inimene.
- Hobuseid : pole
Postituste arv : 36
Re: Eesti hobune
tallis kus ma käin on suhteliselt palju eestlasi. on väga väikseid ja üsna suuri ka. hobune keda ma õpetasin on tume pruun ja väga erk(stekki ei pea kunagi kasutama). tallis oli varem üks eestlane kes oli täpselt nagu araablane ainult väiksem. ta oli võik nagu üleval ühel pildil ainult sportlikuma kehaga(kahjuks ta ei hüpanud ega teinud koolisõitu aga trennikana oli väga väga hea)
keku- Hobuseid : ei ole
Postituste arv : 52
Re: Eesti hobune
Tarson, Dibi, Alfiine, Bella Donna(müüdi maha), Resta rohkam praegu konkreetseid hobuseid meelde ei tule
keku- Hobuseid : ei ole
Postituste arv : 52
Re: Eesti hobune
Sa ratsastasid teda? Või mida sa talle õpetasid? Näiteks Tondil õpetati ühele ponile kunagi hispaania samm selgeks (käe kõrval tuli päris ilusti välja).keku kirjutas:hobune keda ma õpetasin on tume pruun ja väga erk(stekki ei pea kunagi kasutama).
Re: Eesti hobune
Sellest on ikka aastaid möödas, aga kui mu mälu ei peta, siis raudjas poni oli. Aron ehk?
Re: Eesti hobune
õpetasin koolisõitu ja hüppab ka nüüd häzzti
algne ratsastus oli olemas aga me ratsastasime teda koos minu treeneriga
algne ratsastus oli olemas aga me ratsastasime teda koos minu treeneriga
keku- Hobuseid : ei ole
Postituste arv : 52
Re: Eesti hobune
keku, kas teid algavad võistlushooajal on võistlemas ka näha? Kes su hobune on, keda sa õpetad? Nagu mis nimi jne.
Similar topics
» Hobune pääses kokkupõrkest autoga (hobune.ee)
» Eesti õigekeelsussõnaraamat
» Eesti raskeveohobune
» TOP 3 maailma ja Eesti takistussõitjad
» Eesti tõugu noortäkud
» Eesti õigekeelsussõnaraamat
» Eesti raskeveohobune
» TOP 3 maailma ja Eesti takistussõitjad
» Eesti tõugu noortäkud
Avalehele :: Hobustega seonduv :: Tõud
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|